Kirikus käimine üksi või koos perega


Kui on vanemad ja kodu, siis on inimene õnnistatud, sest on antud koht, kus elada koos perega. Ristiinimesel saab olla lausa kaks kodu: üks päris perega ja teine kodukirik. Kirikus saame kohtuda kirikuperega ja Jumalaga, kuigi Jumalaga saab suhelda kõikjal, sest Ta kuuleb meid alati ja igal pool. Vahel on inimestele antud elus siiski keerulisemad olukorrad.

 

Koos perega

Kujutlegem, et on päikseline pühapäev, kus ema-isa ja lapsed lähevad kõik koos kirikusse – milline ilus pilt ja kui suur rõõm! Imeline, kui inimene saab minna kirikusse koos oma armsa perega. Kuid aeg-ajalt on nõnda, et kogu pere ei usu Jumalasse ja mõni inimene peab üksi koguduses käima või on üks inimene peres, kes ei usu ja teised usuvad. Need olukorrad muserdavad ühes peres elavaid inimesi tihti, sest koos oleks ju parem.

 

Jumala Sõna südamesse

Kui Jumal on inimesele hingelähedane ja terve pere ja kõik kaasinimesed ei usu, siis mõeldakse tihti, kuidas edasi anda Jumala Sõna. Mõned ütlevad, et milleks üldse kirikusse minna, kui saab ka üksi kodus palvetada. Aga see ei ole sama. Kirikus kohtutakse teiste usklikega, saab julgustada üksteist ja kogeda osadust suhtlemisel. Jutlust kuulates õpib inimene rohkem kui üksi lugedes, õpetaja seletab teema lahti ja vastab teinekord nendele küsimustele läbi jutluse, mis on meie südames. Vahel võime olla isegi üllatunud, kuidas kirikuõpetaja just oskas vastas sellele, mis minu südames oli? Aga Jumal juhatab neid mõtteid ning kutsub ja innustab meid selle läbi.

 

Kui kogu pere ei lähe kirikusse..

Kui kellelgi on peres selline olukord, et ta on ainus kristlane ja peab üksinda kirikus käima, siis ei tohiks kindlasti lootust maha suruda, peab püsivalt palvetama ja küll siis kõik läheb nõnda nagu minema peab. Jumala teed on imelised. Võimatu võib saada võimalikuks.

Mõlemad, nii pere kui ka kogudus, on olulised. Kui esialgu peab üksi kirikus käima, siis ei tohiks jätta seda pooleli, vaid uskuda ja palvetada, sest kõik on võimalik uskudes. Tuleb meeles pidada, et ei peaks seejuures ka uskmatut perekonda tühiseks ja vähem tähtsaks kui kogudust. Kui Jumal puudutab inimese südant, siis tuleb ta Tema kutse peale kindlasti, sest „Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid,“ ütleb Jeesus. (Jh 15: 16)

 

Tekst Õnnela Tikso
Foto Pixabay