Tere, armas lugeja!
Vahel satume elus olukordadesse, kus asjad muutuvad tõsiseks. Need võivad olla seotud meie tervisega, toimetulekuga, perega või muuga. Peatuma ja tõsisemalt asjade üle järele mõtlema oleme valmis aga alles siis, kui meie käest kaob kontroll. Öeldakse, et hädamaandumist sooritavas lennukis ei ole ateiste.
Kui kõik ei lähe nii, nagu plaanitud, tuleb plaane ümber teha. Nagu praeguses elukorralduses, kus ootamatused tabavad meid sõltumata meist. Võib piltlikult öelda, et ellu jäävad need, kes on valmis reageerima, kohanema ja edasi minema. Jumala riigis aga ei ole paanikat, sest Issand on kuningas ja jätkuvalt troonil. Evangeelium teeb ikka head tööd ja kannab vilja, kus iganes seda kuulutatakse.
Paraku ei pruugi kõik kole ja paha usklikest alati mööda minna. Vahel leiame ennastki, kuigi Jeesust väga armastame ja oma elus otsime, ikkagi millegi kohutava keskelt. Niisiis ei sõltu ellujäämine tihti sellest, et meid alati eriliselt õnnetuste eest hoitakse, vaid hoopis sellest, kas ja kuidas nendest läbi suudame tulla.
Tuttav ja armastatud karjapoiss-kuningas Taavet, pidi mitmel korral seisma silmitsi surmaga. Lõvi, karu ja Koljat, hiljem ka kuningas Saul, pidasid kõik jahti Taavetile. Tegelikult on suur ime, et temaga midagi ei juhtunud. Osa jamasid tulid talle ise kaela, aga lammaste päästmiseks lõvile ja karule järgnemine ja Koljati vastu astumine oli teadlikult oma elu ohtu seadmine. Kõige selle sees Taavet lootis Issanda peale ja sai näha Tema vägevat kätt ja kaitset (loe Ps 27:11-13). Võime ju arvata, et kristlastena peame olema arukad ja ainult vältima probleeme, et nii on Jumalal meid lihtsam hoida. Aga Jumal tahab ka, et oma elu ja tegudega tooksime au Tema nimele ning astuksime vastu vaenulikele jõududele ja need alistaksime.
Põhiliselt Vanast Testamendist saame lugeda, kuidas Jumala rahvas võis elada rahus ja külluses, KUI nad pidasid Jumala antud seaduseid ja olid Temale kuulekad. Niipea, kui nad hülgasid Jumala ja pöördusid oma teedele, teenima ebajumalaid, kadus Jumala kaitse nende ümbert. Paljud hukkusid võõrvägede mõõga läbi. Niisiis oli usus püsimine otseselt seotud elus püsimisega.
Uues Testamendis näeme selles osas muutust. Jeesus, kutsudes ennast järgima, annab mõista, et selle hinnaks on just oma elust loobumine (Lk 9:23). Seda mitte ainult vaimses mõttes, vaid päris paljudel juhtudel sõna otseses mõttes. Elame rahu ajal ja meil ei ole usulist tagakiusu, seepärast on meil väga lihtne öelda enda kohta „kristlane“ ka siis, kui ainult jõulude ajal kirikus käime. Apostlitele tähendas see tiitel aga valmidust surma minna. Sellegipoolest kandsid nad seda tiitlit auga. Surres ja oma elu jättes siin maailmas, said nendest tõelised ellujääjad.
Jeesus ütleb: „Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.“ (Mt 10:39)
Joel Reinaru
Plussi peatoimetaja