Hiljuti jalutasin oma vanemate juurde ja teatasin: „Kuulge, ma sooviksin endale uut telefoni!“ Kindlasti on nii mõnigi teist sarnaselt käitunud. Kuid kas tahame telefoni vaid selle tavapärases tähenduses? Jah, leidub neid, kes kasutavad telefoni üksnes helistamiseks, kuid enamiku jaoks tähendab see palju olulisemal määral feissbuuki, twitterit, instagrammi – ühesõnaga ust sotsiaalmeedia suhtlusmaailma.
Sotsiaalmeedia lähendab meid?
Tõenäoliselt kujutame sotsiaalmeediat oma peas esmalt kui vahendit, mis toob sõbrad kaugelt lähemale ning loob võimaluse olla koos nendega, kellega muidu ei saaks. Hõikumine tuhandete kilomeetrite kaugusele oleks ju kaunis tulutu töö. Teisalt aga, kas tulusam hõikumine läbi nutiseadme on siis alati mõistlik? Võib-olla on Sulle tuttav järgmine vestlus: “Tšau.” “Tšau.” “Mis teed?” “Niisama. Aga sina?” “Niisama.” Ning seda kõike näiteks matemaatika tunni ajal. Nii ei veeda Sa kvaliteetaega ei oma sõbra ega ka matemaatikaga. Lisaks väljendad ükskõiksust õpetaja ning hoolimatust hariduse vastu. Mina arvan, et taolise vestluse asemel tasuks teha sobivamal ajal pigem kergemat sorti investeering ning sõita kasvõi Eesti teise otsa, et oma sõbraga päriselt vestelda ning koos lahedalt aega veeta.
Sotsiaalmeedia kui kivimüür
Tarbijakaitseamet ütleb, et praegune põlvkond elab nutimaailmas, kus eeldatakse, et inimesed on alati kättesaadavad. Kuid kas see viitab ükskõiksusele?
Sõites bussis kooli poole, istud Sa ehk mõne oma tuttava kõrvale, kes kulgeb samas suunas. Sa mõtled, et pole teda juba ammu näinud, ning plaanid vestlust alustada, kuid naabri FB-sõber tema nutitelefonis on tähtsam ning Sina jääd vaid segavaks faktoriks kõrvalistmel. Võib-olla piidleb Sind vahetunnis klassikaaslane, et midagi südamelt jagada, kuid ei söanda, sest nüüd oled omakorda Sina hõivatud ei tea millega oma väikeses elektroonilises liistakus. Ükskõiksus? Ei, hoopis huvi sotsiaalmeedias toimuva vastu. Kuid paraku võib koos sellega jääda tähelepanuta inimene Sinu kõrval. Facebook looks justkui müüri ümber inimese, kes seal tollel hetkel istub. Läbipaistva, kuid kivise.
Siiski, siiski …
Alati ei ole võimalik lennata viivitamatult Inglismaale, selleks et oma sõbrale tšau öelda ja küsida, kuidas tal läheb. Sageli ei võimalda ajanappus pikemat kontakti kui mõni minut mõtete ja päevamuljete vahetamiseks kiiresti klaviatuuril klõbistades. Kui mõnel Su sõbral on probleem, saab ta tänu Facebookile seda Sulle otsemaid kurta. Või … Olen kindel, et on mitmeid olukordi, mil sotsiaalmeedia on tänuväärt abimees. Olen ise kuulnud paarist õnnetusest puhtalt tänu Facebookile, ning saanud kohe inimesel sabast kinni võtta ja teda toetada või aidata tal probleemi lahendada.
Excuses
Vahel on sotsiaalmeedia hea vabandus, et lükata veidi edasi õppimist või õhtust sörki. No kuidas ma sulgen arvuti, kui sõpradega on pooleli intensiivne vestlus, mida lihtsalt ei saa muul ajal pidada? Ning me vestleme. Vestleme, kuni möödas on tunde ning jutt hakkab vaikselt vajuma. Kuid samal ajal kogub hoogu uus vestlus teise kambaga. Alatihti on tunne, et võid kaotada kõik oma sõbrad, kui nüüd pooletunnise liigutamise või põhjalikuma õppetöö ette võtad. Selline suhtumine ei tee sind ükskõiksemaks teiste, vaid iseenda suhtes. Tegelikult tead ju väga hästi, et hea sõber mõistab ja aktsepteerib nii Su kohustusi kui ka sportlase mängimist. Vähemalt siis, kui Sa pole seda vabandust juba palju kordi tema vältimiseks kasutanud. Aga sel juhul on probleem juba hoopis muus.
Nutiseadmete õigeksmõistmine
Kokkuvõtteks võib öelda, et sotsiaalmeedia on ideaalis vaid tööriist meie käes. Oluline on meeles pidada vastust küsimusele, et kes on ligimene. Ligimene on inimene Sinu lähedal. Pannes tähele igat lihast ja luust inimest enda kõrval ning leides neile aega oma elus, ei ole mingit probleemi, kui vahel sukelduda nutiseadmesse, et hoida kontakti ka nendega, kellega on võimalik suhelda vaid virtuaalselt. Tehes mõlemat õigel ajal ja tasakaalustatult, ei ole tarvis ükskõiksuses süüdistada ei inimesi ega tehnoloogiaseadmeid.
Tekst Karl Hendrik Bachmann
Foto Gete Suurraid
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 4/2015 November
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit