Tihti kanname mineviku raskusi oma õlgadel, need tunduvad olevat nagu mitu kilogrammi kive meie seljas. Tundub, nagu oleksime Jumala armust väga kaugele jäänud ega oskaks enam tagasiteed leida. Tekib tahtmine vajuda vee alla ning kõiges alla anda, sest näib võimatuna, et neist olukordadest võitjatena väljuksime.
Tean, mida tunned. Suve alguses oli mul teadmine, et lähen kindlasti vabatahtlikuks Ungarisse või Slovakkiasse, aga mõlemad kohad andsid eitava vastuse. Olen pidanud palju valu tundma, pidevalt negatiivseid vastuseid kuulma, aga Püha Vaim ilmutas mulle selle kirjakoha: „Minu ike on hea ja minu koorem on kerge.“ (Mt 11:30) Tundsin sel hetkel, et ei anna alla, sest Tema teeb minu teed siledaks. Koos Temaga olen ellujääja ka siis, kui ei tea, mida tegema peaks. Fakt, et Jumal on alati meiega, jääb püsima.
Ka Peetrus, kes oli järgnenud Jeesusele vee peale, lõi kartma ja hüüdis Issandat appi. Jeesus ei jätnud teda omapead võitlema, vaid noomis nõdra usu pärast. (Mt 14:30) Piiblis on veel öeldud: „Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen sinu Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! (Js 41:10)
Isa näitab meile seda teed, mida mööda peaksime kõndima. Ta annab meile silmad, millega me ei ole pimeduses. Annab õhu hingamiseks ja lootuse, kui vesi on üle pea, kui ei tea, mida tegema peaks. Me ei tunne seda alati, sest oleme ISE silmad Tema pealt ära pööranud ning lakanud Teda usaldamast. Hoia silmad Jeesusel.
Palve:
Kallis Taevane Isa!
Tean, et ma ei ole Su armu vääriline, ometi näen Sinuga koos imesid. Sina aitad mul leida õige tee, mida mööda peaksin kõndima. Sa ei ole kunagi minu osas alla andnud ja olen tänulik selle eest, et võin Sinu juurde tagasi tulla. Ainult koos Sinuga suudan kõndida läbi tormide. Ainult Sina tead, milline päriselt olen. Ma armastan Sind. Seda kõike Jeesuse Kristuse nimel ja pärast – Aamen!
Tekst Triin-Mary Raudkivi
Foto Freeimages
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 3/2020 September
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit