Tuhkapäev on paastuaja algus (alati kolmapäeval). Sõltuvalt aastast liigub tuhkapäev 4. veebruarist 10. märtsini. Käesoleval, 2024. aastal on tuhkapäev 14. veebruaril.
Kuna Kristuse ülestõusmise püha peetakse pärast kevadist pööripäeva esimesel täiskuujärgsel pühapäeval, võib see langeda erinevale kuupäevale. Koos ülestõusmise pühaga liigub ka sellele eelnev 40-päevane paastuaeg. Paavst Gregorius Suure ajast (7. sajandist) pärineb 40-päevane paastuaeg enne ülestõusmispühi.
Tuha kasutamine sümboliseerib patukahetsust (näiteks Jn 3,6; Tn 9,3): inimlikust hiilgusest ei jää midagi järele – elame kaduvas maailmas. See on kurb, kuna inimene igatseb midagi püsivat, otsib igavikku. Sellele igatsusele on vastus olemas, aga me ei saa seda vastu võtta, kuna inimese rikutud loomus hoiab kõvasti kinni kaduvast. Paastuaeg on selleks, et me laseksime lahti kõigest, mis takistab meil Jumalat ja tema ande vastu võtmast.
EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutab:
Pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest! Jl 2:13
Prohvet Joeli sõnadega alustame tuhkapäeval 40-päevast paastuaega. Kesknädalane tuhkapäev jääb paljude jaoks teisipäevase vastlapäeva varju. Nii, nagu inimesed ei märka tuhkapäeva olemasolu, ei taha nad alati märgata ka enda eksitust, süüd ega pattu.
Võib-olla on see seotud sellega, et erinevalt vastlapäevast ei kaasne tuhkapäevaga karnevalimelu, liulaskmise elevust ega vastlakuklitest kleepuvaid sõrmi. Kirikukauge inimese jaoks on tuhkapäev kõigest üks kolmapäev teiste sarnaste hulgas. Milleks aga hullata libedal mäenõlval või tantsida vastlakarnevalil, kui tekkiv kontrast järgneva tuhkapäeva tõsidusega jääb märkamata-mõistmata? Vastlapäeva on läbi ristikiriku ajaloo tähistatud just tuhkapäeva tõttu, mitte vastupidi.
Paastuaja alguses pöörame silmad inimlikult jumalikule ning alustame Jeesuse eeskujul palvemeelset kannatuste palverännakut Kolgata risti poole. Me vajame meeleparandust ja paastu, alandlikku meelt ning usaldust Jumala vastu, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest (Jl 2:13).