Kelle peale toetuda elu rasketel hetkedel?


„Mina ei usu Jumalasse.“ Tundub, et olen seda lauset vähemalt miljon korda kuulnud. Huvitav on seejuures, et Jumal ootab ikka, et me Tema poole pöörduksime. Jumal ootab ka neid inimesi, kes ei usu Temasse. Tal on aega oodata, millal nende inimeste südamed pöörduvad, aga kahjuks inimestel ei ole lõputult aega otsustada Jumala tahet järgida. Ükskord mõistetakse kõigi üle kohut ja need, kes ei jõudnud muude tegemiste kõrvalt Jumalale tähelepanu pöörata, kahjuks ei saa uut võimalust vigu parandada.

 

Mina sündisin kristlikku perekonda, kasvasin suureks pühapäeviti kirikus käies. Esialgu küll pühapäevakoolis tegutsedes ja enne seda veel kiriku kõrval lapsevankris lõunauinakut tehes. Esimesed mälestused kogudusest ongi pühapäevakoolist, kui poistega lollusi tegime ja pühapäevakooli õpetajat närvi ajasime. Olin „lootusetu juhtum“, kes küll Jumalasse uskus, aga ei viitsinud pühapäevakooli teemadele tähelepanu pöörata. Miks on „lootusetu juhtum“ jutumärkides? Kuigi tunduda võis, et kuuldu ja õpitu läks minust mööda, siis päriselt see mõjutas mind ja jäi meelde. Võtsin sõnumi omaks.

 

Olen märganud, et kui rääkida inimestele Jumalast, Jeesusest ja igavesest elust, siis nad võtavad selle mõtte arvesse ka juhul, kui nad kristlaste arusaamadesse ei usu. Piibel räägib, et on vaja kõigest sinepiivakese jagu usku, et elumuutvaid tegusid korda saata. Kui Püha Vaim nendes inimestes tööle hakkab, siis on neil hea teada suurimast armastusest ja igavesest elust.

 

Miks artiklit kurva sõnumiga alustasin? Minul on Jumal, kellele keerulistel hetkedel toetuda. Saan öelda Jumalale: „Siin on minu probleem, palun aita mul sellele hea lahendus leida“. Need, kellel ei ole Jumalat, peavad tihti omal jõul hakkama saama. Kristlasena on õnnistuseks ka väga head sõbrad, kes minu eest palvetavad ja muretsevad, kui minuga on midagi korrast ära. Veel on sõpru, kellega koos Piiblit uurin ja palvetan. Jumalaga sellistel viisidel lähedust otsides treenivad need mind kõiges Teda esimesena kuulama. Tuleb ise püüda Jumalaga kontakt luua, sest Taevaisa ei suuni ennast kellelegi peale.

 

„Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“(Mt 6:33) Nii käitudes saab väga paljudest elu probleemidest jagu. Milleks üksi otsida vastust, kui Jumalalt saab tuge, tervendust, lohutust ja nõu? Ma ei oska viimasele küsimusele ammendavat vastust anda.

 

Tekst Johannes Ots
Plussi ajakirjanik