Kui esimesel nädalavahetusel oli tutvumine nii teistega kui ka kogu piibli -ja misjonikursuse olemusega, siis teisel nädalavahetusel sai tunda jällenägemisrõõmu ja kojutuleku tunnet. Terve nädalavahetus me keskendusime Piiblile ja selle tekkeloole.
Nädalavahetusel toimus kokku kaks seminari. Esimesena kõneles Urmas Nõmmik meile piibli tekkeloost ja sellest, kuidas piiblit on läbi aegade tõlgitud. Piibel koosneb 66-st raamatust ja neil kõigil on oma autor ja mõnel isegi mitu. Aja jooksul on mõningasi kohti täiendatud ja paremini ümber sõnastatud, kuid üleüldises pildis on piibli sisu ikkagi sama. Kui keegi leiab, et piiblit on raske lugeda, siis kõige lihtsamalt on tõlgitud Jehoova tunnistajate piibel.
Teist seminari viis läbi Einar Andre Kro Norrast. See oli väga pikk ja mitmeosaline seminar. Kogu selle seminari käigus me võtsime läbi terve Vana Testamendi ja selle ajaloo. Me alustasime algusest Maa loomisest, me rääkisime esimestest inimestest ja pattu langemisest, mille kohta saime teada, et juba siis kui Aadam ja Eeva saadeti Eedeni aiast välja, andis Jumal lubaduse Jeesuse tulekust. Me rääkisime päris pikalt Aabrahamist ja Saarast, ning sellest, kuidas Saara naeris selle üle, kui Jumal ütles, et ta saab veel saja aastasena lapsi. Me rääkisime Moosest ja sellest, kuidas ta päästis Iisraeli rahva Egiptuse orjapõlvest. Me arutasime seda, kuidas Iisraeli rahvas ikka ja jälle pöördus Jumala teelt, tegi pattu ja Jumal jättis nad omapäi. Kui kitsas käes, hüüdis Iisraeli rahvas Jumala poole ja Ta päästis taas oma väljavalitud rahva. Selle seminari jooksul me ei istunud ainult ühe koha peal, igaüks sai endale ühe suguharu nime ja me saime seista kaardi peal omal kohal. Meil oli ka pühakoda, kus leviit viis näilist ohvriandi Jumalale. Selles seminaris oli nii äratundmisrõõmu kui ka uute taustateadmiste õppimist.
Terve nädalavahetus oli ülimalt põnev ja tore, me saime koos mängida ja laulda ja t-särke lahti sulatada. Nii nagu esimesel nädalavahetusel, olid ka sellel suurepärased söögid. Pühapäevasel Jumalateenistusel, mida seekord viis läbi Joel Luhamets, oli kirik puupüsti rahvast täis. Pärast Jumalateenistust õnnistati sisse Herbert Kuurme mälestuspink. Pühapäeva õhtul ei tahtnud kohe kuidagi koju minna, sest kõik oli nii tore. Lohutuseks jääb vaid fakt, et järgmine kord juba kuu aja pärast.
Tekst Kristina Lillemets