Palmipuudepüha

20.märts - palmipuudepüha

Umbes 500 aastat enne Kristust kuulutas prohvet Sakarja Paabeli vangipõlvest tagasi pöördunud rahvale (Sk 9:9): „Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.“ Nagu paljud teisedki Vana Testamendi ettekuulutused, läks see täide, kui Jeesus saabus.

 

Palmipuudepüha on viimane paastuaja pühapäev. Selle nimi tuleb evangeeliumist (Jh 12:12-24), kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal kaunistatud kirikuid palmiokstega. Kuna Eestis palmid ei kasva, on siin kasutatud pajuoksi. Sellest ka rahvapärane nimetus: urbepäev.

 

Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Betaanias võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võidu ja lootuse märgiks, mida ka palmioksad sümboliseerivad. Palmipuudepühal asub Kristuse Kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Homsest algab Suur Nädal ehk Vaikne Nädal.

 

Tekst Kristjan Luhamets